Kas puidukoguja peab olema kantud ehitisregistrisse (EHR)?

Puidutöötlemisega seotud ettevõtete hoovidelt leiab sageli seadmeid ja ehitisi, mis pole kantud ehitisregistrisse (EHR.ee). Üks tüüpilisemaid näiteid on puidukoguja ehk saepuru- või laastumahuti, mis võib juriidiliselt osutuda ehitiseks.

Kas puidukoguja peab olema registreeritud hooneregistris ning omama kasutusluba?

Probleem: registris puuduv puidukoguja

Näiteks lisatud pildil olev puidukoguja pole üldse EHR.ee registris ega oma kasutusluba. See ei pruugi tunduda probleemina – seni, kuni ei ole plaanis müüki, laenu taotlemist või inspektsiooni.

Omavalitsuse seisukoht: tegemist on ehitisega

Konkreetse juhtumi puhul tehti järelpäring kohalikku omavalitsusse. Vastus oli ühene: "Mis puudutab puidukogujat, siis valla ehitusspetsialisti sõnul on ehitusseadustiku mõistes tegu ehitisega, mis tuleb registrisse kanda."

"Mis puudutab puidukogujat, siis valla ehitusspetsialisti sõnul on ehitusseadustiku mõistes tegu ehitisega, mis tuleb registrisse kanda."

Ehitusseadustiku järgi loetakse ehitiseks ka masinad või mahutid, mis on statsionaarsed, ühendatud hoonete või kommunikatsioonidega ning millel on teatud püsivus ja funktsionaalne seos hoonetega.

Kaks võimalikku lähenemist EHR-is registreerimisel

Olenevalt olukorrast on kaks lähenemist:

Näidata puidukoguja osana põhihoonest - See on soovitatav, kui kogu süsteem toimib ühtse kompleksina. Sellisel juhul tuleb kasutusluba või kasutusteatis taotleda põhihoonele tervikuna, mille osaks puidukoguja on.
Registreerida puidukoguja eraldiseisva ehitisena - See võib olla võimalik, kuid sõltub sellest, millal see püstitati ja kas on olemas piisavad andmed selle iseseisvaks käsitlemiseks. Praktikas on lihtsam ja kiirem läheneda kompleksina, mis vähendab dokumentide hulka ja vähendab riski, et midagi jääb puudu.

Millised dokumendid on vajalikud kasutusloa taotlemiseks?

Kui plaan on hoone seadustada koos puidukogujaga, siis tuleb kasutusloa või kasutusteatise menetluses üldjuhul esitada järgmised dokumendid:

Ehitusprojekt, mille alusel anti ehitusluba (kui see olemas).
Muudatusprojekt, kui ehitis ei vasta täpselt algprojektile.
Elektripaigaldise audit.

Ehitusjärgne mõõdistus – nurgapunktide koordinaadid ja tehnovõrkude teostusjoonised.
Ehitamist kajastavad dokumendid – ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, seadistusprotokollid jne. Kui need puuduvad, tuleb teha ehitise audit.
Küttekollete ja korstnate dokumentatsioon – materjalide sertifikaadid, aktid.
Tuleohutusaudit.
Oluliste tehnoseadmete passid ja paigaldusaktid.

Kui kinnistul asuv puidukoguja pole kantud EHR-i, võib see tulevikus takistada müüki, laienemist või ka kindlustuse ja toetuste taotlemist. Seadustamine on küll ajamahukas, kuid loob selguse ja õiguskindluse. Sageli on kõige lihtsam lahendus liita puidukoguja olemasoleva tootmishoone koosseisu ja käsitleda kogu kompleksi ühe tervikuna.

KÜSI PAKKUMIST!