Kortermaja renoveerimine algab olemasoleva olukorra väljaselgitamisest. Eriti oluline on see vanemate kortermajade puhul, mida on aastakümnete jooksul korduvalt ümber ehitatud.

Kortereid on laiendatud endiste ühisruumide arvelt, vaheseinu ümber tõstetud, uusi avasid tehtud ning pööninguid välja ehitatud. Seetõttu ei pruugi vanad korruseplaanid enam näidata seda, mis hoones tegelikult olemas on.

Kui eesmärk on koostada kortermaja renoveerimisprojekt, on arhitektil vaja usaldusväärset alusmaterjali. Üks võimalus selle saamiseks on kogu hoone mõõdistamine, mille tulemusena saab projekteerija punktipilve ning selle põhjal koostatud hoone 3D mudeli ja uued alusjoonised.

Kortermaja mõõdistamisel on aga üks oluline erinevus võrreldes eramajaga: mõõdistaja peab ühe tööpäeva jooksul pääsema paljudesse erinevatesse kodudesse, keldritesse, trepikodadesse ja katuse alla.

Nõukogude ajal ehitatud tüüpkortermajade kohta on sageli olemas suhteliselt korralikud arhiivijoonised ning nende kandvad konstruktsioonid ja korterite põhijaotus ei pruugi olla väga palju muutunud. Teistsugune olukord tekib näiteks saja aasta vanuse puitkortermaja, tsaariaegse kivihoone või miljööväärtuslikul alal asuva kortermaja puhul.

Selliseid hooneid on aja jooksul vastavalt elanike vajadustele muudetud.

Vanades kortermajades võisid algselt olla koridorides ühisköögid, tualetid ja muud ühiskasutatavad ruumid. Hiljem on neid korterite vahel jagatud ning korteritega liidetud. Seintesse on tehtud uusi avasid ning välja on ehitatud ka pööninguid.

Tulemuseks võib olla olukord, kus arhiivis olev kortermaja plaan ja tegelik hoone enam omavahel kokku ei lähe.

Kortermaja renoveerimisprojekti koostamisel on see oluline probleem.

Projekteerija peab lähtuma sellest hoonest, mis on päriselt olemas, mitte ainult aastakümneid tagasi koostatud joonistest. Arhitekt ei projekteeri üksikuid kortereid eraldiseisvate kastidena, vaid peab mõistma kogu hoone geomeetriat ja erinevate korruste omavahelisi seoseid. Tavaliselt tuleb kätte saada:

Eramaja mõõdistamisel on tavaliselt üks omanik, kes teeb vajalikud uksed lahti.

Kortermajas võib olla aga kümme, kolmkümmend või rohkem eraldi korterit ning kõigisse neisse on vaja mõõdistamise käigus sisse pääseda.

See tähendab, et suur osa kortermaja mõõdistamise õnnestumisest sõltub korteriühistu ja elanike eeltööst.

Hea lahendus on määrata üks korteriühistu juhatuse liige või teine kontaktisik, kes liigub mõõdistajaga kaasa. Ta saab avada ühiskasutatavaid ruume ning vajadusel võtta ühendust korteriomanikega.

Korteritesse pääsemine saab tavaliselt kõige rohkem tähelepanu, kuid kortermaja mõõdistamisprojekti jaoks on vajalikud ka hoone teised osad.

Vanades kortermajades võib pööningule pääseda näiteks ainult läbi väikese laeluugi. Sellisel juhul peaks luuk olema mõõdistamise päevaks avatav ning selle juurde peab saama paigaldada redeli. Mõõdistamisel on võimalik skaneerimiskäik viia läbi luugi pööningule ning siduda katusealune ülejäänud hoonega.

Sama põhimõte kehtib keldris. Joonestajal on vaja aru saada, kus paiknevad hoone välisseinad ja sisemised seinad ning millised on nende paksused. Seetõttu võib olla vajalik avada näiteks keldrikäigu esimene ja viimane keldriboks, et saada kätte ka seinte tegelik paiknemine.

Korteriomanike jaoks on üks sagedasemaid küsimusi, kui palju peab kodu enne 3D mõõdistamist ette valmistama.

Mööblit ei ole üldjuhul vaja välja tõsta. Meil on vaja võimalikult hästi kätte saada ruumi geomeetria: seinad, nurgad, aknaavad ja aknapõsed. Seetõttu tasub paksud kardinad ruuminurkade ja aknapõskede eest kõrvale tõmmata ning rulood võimalusel üles tõsta.

Korteriomanikke tuleks enne mõõdistamist teavitada veel ühest praktilisest asjaolust.

Kasutatav 3D mõõdistustehnika jäädvustab lisaks ruumilisele informatsioonile ka fotomaterjali. See on projekteerijale kasulik, sest hiljem saab virtuaalselt hoones tagasi liikuda ja olemasolevat olukorda visuaalselt kontrollida.

Samas tähendab see, et korteriomanikul tasub enne mõõdistamist ära panna isiklikud esemed, mida ta ei soovi mõõdistusmaterjalil näha. Korteris võib mõõdistamise ajal kodus olla. Kõige lihtsam on lihtsalt lasta mõõdistajal konkreetne ruum ära skaneerida ja seejärel saab sinna tagasi minna.

Tervikliku mõõdistuse puhul tuleb kätte saada ka hoone välisgeomeetria.

Mõõdistame fassaadid ning võimalusel katuseharja, räästad, korstnad ja muud hoone geomeetria määramiseks vajalikud osad. See info on vajalik näiteks uute fassaadivaadete ja hoone 3D mudeli koostamiseks.

Kortermajade puhul võivad välismõõdistamist raskendada kitsad tänavad, parkivad autod ja lähedal paiknevad naaberhooned. Erinevaid skannereid kasutades on siiski enamasti võimalik vajalik fassaadi- ja katusegeomeetria maapinnalt kätte saada.

3D mõõdistamise eesmärk ei ole lihtsalt saada hoonest suur punktipilve fail.

Punktipilv on lähteandmestik projekteerijale. Meie tööprotsess võib välja näha näiteks nii:

kortermaja 3D mõõdistamine → punktipilv ja virtuaaltuur → olemasoleva olukorra 3D mudel → korruseplaanid, lõiked ja fassaadivaated → kortermaja renoveerimisprojekt

Virtuaaltuur annab arhitektile lisaks võimaluse hoones hiljem arvuti kaudu ringi liikuda ja kontrollida detaile, mille pärast oleks käsitsi mõõdistamise puhul võib-olla vaja uuesti objektile sõita. Punktipilve põhjal saab üles ehitada hoone 3D mudeli ning sellest koostada uued kortermaja arhitekuursed plaanid, vaated, lõiked.

Uusi plaane võib vaja minna ka korterite jaotusplaanide koostamiseks, kui ajalooliselt ümber jagatud ühiskasutatavad ruumid või korterite piirid vajavad dokumentides korrastamist.

Kõige olulisem ettevalmistus on ligipääsude korraldamine.

Korteriühistul tasub enne mõõdistamist:

Kortermaja 3D mõõdistamise tehniline pool võib olla üsna kiire. Suure maja puhul määrab töö sujuvuse sageli hoopis see, kas kõik vajalikud uksed saab õigel ajal lahti.

Mida paremini on kortermaja mõõdistamine ette valmistatud, seda terviklikuma alusmaterjali saab arhitekt kortermaja renoveerimisprojekti koostamiseks.