Kortermaja fassaadi ja pööningu mõõdistamine Tartus

Kortermaja fassaadi ja pööningu mõõdistamine Tartus

Tartus Võru tänaval asuva kortermaja omanikud plaanivad välja ehitada pööningukorruse. Selleks on vaja projekteerida uued katuseaknad, hinnata olemasolevat katusekonstruktsiooni ning koostada ehitusprojekt.

Probleem oli aga üsna tüüpiline.

Kortermajal olid olemas vanad korruseplaanid, kuid arhiivist ei õnnestunud leida ühtegi hoone vaadet ega lõiget. Puudusid andmed katuse kõrguste, räästaste, korstnate, katusekallete ja pööningu tegeliku geomeetria kohta. Nende andmeteta on projekteerijal keeruline hinnata, millised võimalused katusealuse väljaehitamiseks üldse olemas on.

Ruum on ju tühi, väike — miks mitte võtta käsilaser ja mõõta ise ära?

Mida me mõõdistasime?

Selle objekti puhul ei olnud vaja mõõdistada kõiki kortereid.

Töö eesmärk oli saada kätte:

  • kaks trepikoda;

  • korstnad ja tulemüürid;

  • hoone välisperimeeter koos kõrgusandmetega.

Selleks tegime 3D laserskaneerimise nii hoone ümber kui ka pööningu all. Lisaks sidusime omavahel välismõõdistuse ja trepikojad, et kogu hoone joonistuks välja ühe tervikliku punktipilvena.

poeruumi 3d mõõdistamine

Miks ei piisa ainult korruseplaanidest ?

Paljud kortermajad on ehitatud aastakümneid tagasi ning arhiivides säilinud dokumentatsioon on sageli puudulik.

Korruseplaan näitab küll ruumide paiknemist, kuid pööningu väljaehitamise puhul on vaja teada palju rohkem:

  • katuseharja tegelik kõrgus;

  • katuse kalded;

  • sarikate paiknemine;

  • korstnate asukohad;

  • tulemüüride kõrgused;

  • katuseakende võimalikud asukohad;

  • trepikodade ühendused pööninguga.

Just nende andmete puudumise tõttu tellitakse sageli enne projekteerimist hoone 3D mõõdistus.

Punktipilvest saab teha lõikeid igast suunast?

3D mõõdistamise suurim eelis on see, et pärast objektil käimist ei pea enam hoonesse tagasi minema iga puuduva mõõdu pärast.

Punktipilv sisaldab miljoneid mõõtepunkte ning seda saab hiljem "läbi lõigata" ükskõik millisest kohast.

Kui arhitekt vajab hiljem täiendavat lõiget või mõõtu, on see enamasti võimalik võtta otse punktipilvest.

Milliseid küsimusi arhitekt pööningu projekteerimisel lahendab?

Enne esimese joone tõmbamist peab arhitekt aru saama olemasoleva hoone võimalustest. Näiteks:

  • Kas olemasolevad sarikad võimaldavad katuseakende lisamist?

  • Kas vaja on vintskappe?

  • Kas katuse geomeetria võimaldab funktsionaalseid ruume?

  • Kas miljööväärtusliku ala nõuded seavad piiranguid?

  • Millised konstruktsioonid tuleb säilitada?

  • Millised konstruktsioonid tuleb ümber ehitada?

Selle objekti puhul antakse punktipilv edasi projekteerijale, kes kasutab seda hoone 3D mudeli koostamiseks. Nii ei pea ta alustama nullist ega tegema oletusi hoone tegeliku kuju kohta.

Ruumid said 3D laserskaneeritud, sisearhitekt sai virtuaaltuuri lingiga kätte kogu visuaalse info.

Katusealuse väljaehitamine algab mõõdistusest

Pööningu väljaehitamise juures keskendutakse sageli ehitusloale, projektile või ehitustöödele.

Praktikas algab kogu protsess palju varem.

Enne kui saab otsustada, kas pööningule rajada korterid, panipaigad või laiendada olemasolevaid kortereid, peab olema selge, milline on olemasolev hoone tegelikult.

Täpsed plaanid, vaated, lõiked ja punktipilv annavad projekteerijale kindla lähtealuse, mille põhjal saab hinnata katusealuse väljaehitamise võimalusi ning koostada toimiva ehitusprojekti.

KÜSI PAKKUMIST!