Mõõdistamisprojekt – esimene samm vana hoone renoveerimisel
Mõõdistamisprojekt – esimene samm vana hoone renoveerimisel
Kas ostsid vana maja, koolimaja või kortermaja, kuid selgus, et hoonest pole säilinud ühtegi plaani? Enne renoveerimisprojekti koostamist tuleb esmalt luua täpsed lähteandmed. Just selleks koostatakse mõõdistamisprojekt.
Hiljuti käisime Võhma lähedal Soomeveres mõõdistamas ligi 100 aasta vanust koolimaja.
Hoone uus omanik soovib selle renoveerida ja sellele uue elu anda. Esmapilgul tundub kõik üsna tavapärane – leitakse arhitekt, koostatakse renoveerimisprojekt ning alustatakse projekteerimisega.
Aga selle objekti juures ilmnes üks väga levinud probleem.
Sellest hoonest ei olnud säilinud mitte ühtegi kasutuskõlblikku hoone plaani.
Ei arhiivis.
Ei kohalikus omavalitsuses.
Ei eelmiste omanike käes.
Sellises olukorras ei ole arhitektil võimalik kohe projekteerimist alustada. Kõigepealt tuleb dokumenteerida olemasolev olukord ning koostada mõõdistamisprojekt.
Miks on mõõdistamisprojekt vajalik?
Paljud inimesed arvavad, et arhitekt tuleb objektile, mõõdab mõned seinad üle ja hakkab seejärel projekte joonistama.
Praktikas see nii ei käi.
Renoveerimisprojekti koostamiseks on vaja täpset ülevaadet olemasolevast hoonest. Näiteks peab arhitekt teadma:
ruumide tegelikke mõõtmeid;
korruste kõrgusi;
akende ja uste asukohti;
treppide paiknemist;
kandvaid konstruktsioone;
katuse geomeetriat..
Kui lähteandmed on ebatäpsed, kanduvad vead edasi kogu projekti. Seetõttu on mõõdistamisprojekt sageli esimene ja kõige olulisem samm enne projekteerimise algust.
Kuidas sünnib mõõdistamisprojekt??
Selle koolimaja puhul kasutasime hoone mõõdistamiseks 3D laserskaneerimist.
Skaneerimise käigus kogub seade miljoneid mõõtepunkte ning tulemuseks on värviline punktipilv, mis kirjeldab olemasolevat hoonet suure täpsusega.
See on digitaalne alus, mille põhjal saab arhitekt hakata koostama olemasoleva olukorra jooniseid. Pärast mõõdistamist edastame punktipilve kliendi arhitektuuribüroole. Sealt edasi koostatakse juba:
korruseplaanid;
lõiked;
vaated;
vajadusel ArchiCADi 3D mudel..
Just nende andmete puudumise tõttu tellitakse sageli enne projekteerimist hoone 3D mõõdistus.
Miks ei piisa vanadest hooneplaanidest?
Isegi juhul, kui mõni vana plaan on olemas, ei pruugi see enam tegelikkusele vastata. Oma töös näeme seda väga sageli.
Aastakümnete jooksul on hooneid ümber ehitatud:
vaheseinu on lisatud või eemaldatud;
ukseavasid kinni ehitatud;
treppe ümber tõstetud;
tehnosüsteeme muudetud
Paberil olev hoone võib olla hoopis midagi muud kui see, mis tegelikult objektil olemas on.
Just seetõttu eelistavad paljud arhitektid alustada renoveerimisprojekti 3D mõõdistamisest, mitte vanade jooniste usaldamisest.
See probleem ei puuduta ainult vanu koolimaju?
Soomevere koolimaja on vaid üks näide.
Täpselt sama olukorraga puutume kokku ka siis, kui tellitakse kortermaja mõõdistamine, vana tööstushoone rekonstrueerimine või eramu laiendamine.
Väga sageli on probleem sama. Olemasolevad plaanid puuduvad.
Või ei vasta need enam tegelikkusele.
Sellisel juhul on mõõdistamisprojekt kõige kindlam viis saada projekteerimiseks õiged lähteandmed.
Kokkuvõtteks
Kui plaanis on vana hoone renoveerimine, ei alga projekt tavaliselt arhitekti esimestest joonistest.
See algab olemasoleva olukorra täpsest dokumenteerimisest.
Olgu tegemist vana koolimaja, tootmishoone või kortermaja mõõdistamisega – kvaliteetne mõõdistamisprojekt annab arhitektile usaldusväärsed lähteandmed ning vähendab hilisemaid ümbertegemisi.
Soomevere koolimaja puhul oli esimene samm tehtud.
Nüüd saab arhitekt olemasoleva olukorra põhjal koostada uued plaanid, vajadusel 3D mudeli ning alustada renoveerimisprojekti.
Ja just nii algab enamiku vanade hoonete uus elu.